Eesti, muinasaeg
Taara ehk Tarapita- kõige tuntum tänu sellele, et ta on
mainitud Läti Hendriku kroonikas.Jumal, keda ilmselt austati mitmetes maakondades. Tuntud on ka
Uku.
Igal kodus olid olemas ka eraldi majahaldjat, kellele toitu jäeti.
Arvati, et mõningatel inimestel on erilised võimed e targad,nõiad, ARBUJAD.Tegelesid nad
ennustamisega, ravimisega jne.
Koera ja kassi asemel oli muinaseestlastel ussid, eriti nastikud.Targad olevat ka ussisõnu osanud.
Kui inimesed surid, siis laiba matust ei esinendu, vaid surnud põletati 10-13 saj. Arvatakse, et
kiviajal või pronksiajal on toimunud laibamatused. Kardeti, et matmite rikub ära maa ja joogivee.
Umbes 12. saj alguses algas üha suurem kokkupuude ristiusuga(läbi Rootsi). Väga tähtis koht
eestlaste ja rootslaste jaoks oli Ojamaa saar . Hakkasid siia ka jõudma hansaliidu kaupmehed.
Ristiusu levik on seotud kaupmeestega. Kui kaupmehed siin kaubelda tahtsid, siis kutsusid nad