vereloomeelundites asuvad hiidtuumsed rakud, - arv ca 300 – 400 tuhat/cmm, diam. ca 3 mikronit, - ül. – väga oluline lüli keerulises verehüübimise kompleksis. Vereanalüüsidest: - vereanalüüse on palju eri variante, olenevalt sellest, mis haigust jälgitakse (või otsitakse), - sagedamini kasutatavad on nn. “üldveri” koos “leukotsüütide valemiga”, kus määratakse just vererakkude hulka, eriti informatiivne on leukotsüütide eri liikide omavaheline suhe ja noorte rakkude esinemisprotsent. Vereplasma. Vereplasma on kollakas läbipaistev vedelik, mis koosneb ca 90% veest ja 10% vees lahustunud või vees suspendeeritud ainetest. Vereplasma koostises olevad ained:Plasmavalgud. - albumiinid – suht. väiksema molekulmassiga, annavad plasmale viskoossuse, tagavad onkootset rõhku, pH puhvrid, seovad (transpordiks) rasvhappeid, bilirubiini ja mõningaid hormoone - globuliinid – suure molekulmassiga, siia kuuluvad
Tavaliselt on sambad valged, aga päikesetõusu või loojangu ajal on nad tihti oranži või punaka värvusega. Kui Päikese kohal olev vertikaalne sammas ulatub mõnikord seniidini ja kaugemalegi, moodustatakse vertikaaltasandis poolringi, mis läbib päikest ja seniiti. Päikese vastas olev poolringi osa on küll enamasti kahvatum ja raskemini märgatav kui otse Päikese kohal olev sammas. (Jürissaar, 1999) Ülemised puutujakaared Ülemiste puutujakaarte esinemisprotsent on 6,7%. Ülemine puutujakaar tekib 22° halo kohale. Kaare kuju sõltub päikese kõrgusest. Kui päike on madalal, vähem kui 29-32° kõrgusel, on kaar suhteliselt terava nurgaga. Kõrguse suurenedes muutub kaare nurk nürimaks. Ülemine kaar tekib kuusnurgaliste jääkristallide puhul. Nagu palju teistel halodel on ülemise ja alumise kaare sisemine serv punakas ja välisserv sinine. Sest punane värv murdub tugevamalt kui punane
annaabi.ee 
