Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli
nõiahammas alarindesse ja moodustas I niite KA-s 26%. Alates
teisest niitest oli nõiahammast nendes segudes ainult üksikute
taimedena. Koos kõrrelistega oli nõiahammas vastupidavam.
2006 aasta jaanuarikülm kahjustas ´Raidi´ taimestikku, mis küll
taastus vegetatsiooniperioodil. 2007 aastal oli ´Raidit´ I niites
24%. Esimese niite segukülvide saagis oli nõiahammast
keskmiselt 8-32%, teises niites 70-74% ja kolmandas niites kuni
80%. I niite nõiahamba esinemisprotsendi ja I niite TP% vahel oli
positiivne seos (r=0,93, P<0,05), nõiahamba esinemisprotsendi
kasvuga TP tõusis ning NDF ja ADF väärtused langesid (NDF
r=0,90 ja ADF r=0,64, P<0,05).
Nõiahamba puhaskülvi kuivaine saak oli 2005. aastal 7,3,
2006. aastal 4,6 ja 2007.aastal 9,9 t ha-1, mis segusse võetud
kõrreliste mõjul suurenes 2005. ja 2007. aasta 11 tonnini ehk 21-
46 % võrra. Kõikidel katseaastatel saadi suurim enamsaak
nõiahamba kasvatamisel segus timutiga.