Nt: Vesuuv, Kljutsi, Fuji. Kilpvulkaanid (shield) magma suhteliselt vedelam, aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist enamasti rahulikult. Nt: Islandil, Uus-Meremaal, Hawail Purske produktid: Laava karbonaatne laava pimss Gaasid veeaur, CO2, SO2, väävelvesinik jt. Tahked osad vulkaaniline tuhk, liiv, lapillid, pommid (kõigil kindel suurusvahemik) Esinemispiirkond: Laamade lahknemis piirkond Mandri-ja ookeanilise maakoore põrkepiirkond Ook-ja ookeanilise maakoore põrkumine Laamade nihkumise piirkond ,,kuuma täpi" piirkond Tegevuse järgi: Aktiivsed e tegevvulkaanid pidevalt gaase välja ajavad või perioodiliselt purskavad vulkaanid Passiivsed pole aastasadu või tuhandeid tegutsenud
väga kaugele, väljub lõõrist enamasti plahvatusega. Nt: Vesuuv, Kljutsi, Fuji. Kilpvulkaanid (shield) magma suhteliselt vedelam, aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist enamasti rahulikult. Nt: Islandil, Uus-Meremaal, Hawail Purske produktid: · Laava karbonaatne laava pimss · Gaasid veeaur, CO2, SO2, väävelvesinik jt. · Tahked osad vulkaaniline tuhk, liiv, lapillid, pommid (kõigil kindel suurusvahemik) Esinemispiirkond: · Laamade lahknemis piirkond · Mandri-ja ookeanilise maakoore põrkepiirkond · Ook-ja ookeanilise maakoore põrkumine · Laamade nihkumise piirkond · ,,kuuma täpi" piirkond Tegevuse järgi: · Aktiivsed e tegevvulkaanid pidevalt gaase välja ajavad või perioodiliselt purskavad vulkaanid · Passiivsed pole aastasadu või tuhandeid tegutsenud · Kustunud puuduvad andmed nende tegevuse kohta inimajaloo jooksul Kaasnevad nähtused: · Tulekahjud
esinesid väikesed (mõnikond kuni sadakond looma) lokaalpopulatsioonid väikeste saartena üle Mandri-Eesti, kusjuures nendevahelised sidemed (isendite vahetus) olid enamasti minimaalsed. Ilmselt oli ja ka on Eestis tegemist ilmsete reliktsete populatsioonidega. Tõenäoliselt oli kivisisalik varem, soojema ilmastiku aegadel Eestis laiemalt levinud ning tunduvalt arvukam kui praegu. [7] Eesti jaoks on oluline meeles pidada, et alamliigi Lacerta agilis agilis lähim esinemispiirkond on Ida-Preisimaa (Kalingradi oblast) ning alamliikide Lacerta agilis chersonensis ja Lacerta agilis exigua sümpatrilise leviku piirkond on Daugava jõe ja 300E meridiaani ristumiskoht. Arvatud on, et Eestis leidub kivisisaliku alamliik Lacerta agilis agilis kuigi konkreetseid publitseeritud andmeid Eesti kivisisalike morfoloogiast pole. [7] Eestis asub oma levila põhjapiiril ning on levinud vaid kohati Põhja- ja Lõuna-Eestis. Saartelt pole leitud
annaabi.ee 
