Eesti teatri ajalugu 1 osa (kuni 1940)
Üksnes
Narva oma rohkem kui 20 000 elanikuga kuulus samasse suurusjärku Pärnuga, mis oli
saanud teatri juba kaks aastakümmet varem. Euroopa üldises pildis oli nii tihe võrk nii
väikeste teatrilinnadega suhteliselt haruldane. Organisatsiooniliselt jätkus teatrielu
alusseltside toel. Ka uued teatrid, eriti väikelinnades, arenesid välja mõnest vanemast
seltsist või liitusid sellega. Sageli valdas selline selts linna ainsat kõlbulikku
esinemispaika. Tuttavad pinged seltsi ja näitetrupi vahel kordusid aeg-ajalt, sest ikka
kippus seltside maitse olema väikekodanlikum, kommertslikum, lõbujanulisem kui
teatritegijatel.
26. Teatrielu nn vaikiva oleku ajal (1934-1940). Teater ja rahvuslik ideoloogia.
,,Vaikiva olekuni" viisid mitmete asjade koosmõju: majanduskriis 1929-33 (krooni
devalveerimine 1933), sagedased valitsusevahetused, vapside tegevus ja üldine pettumus
parlamentaarses korras (,,tugeva käe" nõudmine). 12