Keeleteaduse alused
sihitisliku lause kaht osalist agenti (subjekt) ja patsienti (objekt) ning mittesihitisliku
lause ainsat osalist.
(1) Niminatiiv-akusatiivne süsteem. ladina keele puhul, kus akusatiiv märgib
sihitiskäänet. See on rohkem leivinud.
(2) Absolutiiv-ergatiivne süsteem. suhteliselt eriline, aga ta on areaalse levikuga seega
on piirkondi, kus ta on valdav.
+ segasüsteemid (nt sõltuvalt lausetüübist esineb1. Ja 2. tüübi jooni.).Euroopa keeled on
peaaegu ainult nominatiiv-akusatiivsed keeled, erand: kaski keel absolutiiv-egatiivne.
31.10 Kordamine
Deiksis
Polaarsus: jaatus ja eitus eituse väljendusvahendid
Aeg ehk tempus, ajaeristused (abs. ja rel.) ; sündmushetk, kõnehetk, viitehetk; eesti keele
ajakategooria
Kõneviis ehk modus: modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline), konditsionaal ~
subjunktiiv ~konjunktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine