Kõrgkeskaja lühikonspekt/spikker
Katoliku kiriku lõhe. Kõrgkeskajal valitses
edukas kuningas.Kuninga ümber kogunes suurvasallidest koosnev nõukogu,mis andis
talle soovitusi poliitilistes küsimustes.Nõukogu aitas kanda kuninga põhiülesandeid,
milleks olid kõrgeim kohtumõistmine ja finantsasjade korraldamine ning valitses kuninga
äraolekul. Nõukogu moodustasid mõjuvõimsad ülikud. Samuti olid esinduskogud,mis
tegid otsuseid üksmeelel:kuningas kutsus kokku suurfeodaalid,kes tema otsuse kinnitasid.
Esindusvalitsemine lähtus põhimõttest:''Sellel, mis puudutab kõiki,peab olema kõigi
heakskiit''.Esinduskogu oli seisuslik. Katoliku kirik ja paavsti võim:paavst Gregorius 7.
mõtles välja reformid.Paavstluse reformimisega taheti tugevdada paavsti vaimulikku
võimu Euroopas ja paavsti ilmalikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu
Kreeka katoliku kiriku üle.Nende võimude vastuolud peegeldusid kõige selgemalt nn
investituurtülis