Aleksander Puškin
Harva juhtus midagi ja sündmusi
tuli mõõta teistsuguste mõõdupuudega.
Puskini põhitegevus oli tol ajajärgul endassesüüvinud looming. Puskini kui kirjaniku
areng sõltus oluliselt ümbritseva argielu muljetest, kuid ühtlasi paistis maastik, olustik ja
igapäevamuljed teistsugustena seetõttu, et Puskin vaatas neid nüüd realisti pilguga.
Elu Mihhailovskojes oli tagasihoidlik, koguni vaene. Puskin ei elanud maja
esindustubades. Tema väikeses toas valitses poeetiline korralagedus. Kõikjal vedelesid paberid,
äranäritud ja kõrvetatud suletükid. Tema tuppa pääses otse koridorist, tema ukse vastas oli hoidja
toa uks.
Sel perioodil ajas Puskin energiliselt oma kirjastamisasju. Kavatsetud kogu ,,Aleksandr
Puskini luuletused", mida autor pidas nii kirjanduslikult kui ka rahaliselt väga tähtsaks, nõudis
palju vaeva. Kõigepealt tuli käsikirjaline luulevihik kätte saada Vsevolozskilt. Luuletaja oli selle
annaabi.ee 
