Institutsiooniökonoomika
vorme. Nendevaheliseks piiriks võib pidada olukorda, kus 4krd = 1, seda vähemalt juhul kui
alternatiivse netokasu võimalus agendil puudub. Nimelt on just siis p0=0 ja p1=1/2. Kui müra ja riski
probleemid osutuvad suuremaks, siis tekib agendi jaoks püsipalk, kui aga väiksemad, siis rendimakse.
Osalusmäär jääb aga esimesel juhul alla ja teisel üle 50%. Esinduskulu - Esindussuhtest saadav
kollektiivne (indiviidide vahel jaotamisele minev) tehingukasu on mõõdetav nii bruto kui ka neto.
Viimase saame, kui siin loodud tulemusest x võtame maha nii agendi kulu c kui ka tema riskipreemia
R. Sellest tehingu netokasust saab agent alati endale vastavalt tema alternatiivsele võimalusele u.
Ülejäänud jääb printsipaalile. Siit tuleneb, et esindussuhe saab teoks vaid juhul kui siit saadav
netokasu ületab u