"esinduspuisniidud" - 1 õppematerjal

Halliste luha taimkatte muutustest

tõttu (Sarv, 1984). 1985-1986ndateks, kolhoosiaja kõrgajaks, oli niidukoosluse pindalaks ca 264 ha, sajandi algusest oli niiduala vähenenud ca 42% võrra. 39 4.1.2. Looduskaitseliste meetmete rakendamise mõju uurimisala luhakoosluste pindalade levikule. Juba 1976. aastal märgiti, et viimase 15-20 aasta jooksul on puisniidud peaaegu kadunud ka kaitsealadelt. Tehti ettepanek valida välja esinduspuisniidud ja asuda neid vajalikul viisil hooldama s. t. igal aastal niitma (Sarv, 1984). 1996. a. toimus Halliste luha inventeerimine, et välja selgitada luha kõige väärtuslikumad osad ning koostada kava edasiseks majandamiseks. Inventeerimise tulemustena selgus, et Halliste puisniidu säilinud osa suurus on 23 ha, mis oli parimas seisundis, Tõramaa puisniidul (21 ha) (Suurkask, 1996). Halliste puisniidu korrashoiuks on Soomaa rahvuspark korraldanud alates 1994. a. mitmeid talguid