Eesti Vabariik aastail 1920-1933
snavabadus, hinemise ja koosolekutevabadus jne). Phiseaduse kohaselt oli
Eesti Vabariigi krgeimaks vimukandjaks rahvas, kes viis oma vimu ellu
valimiste, referendumite ehk rahvahletuste ja rahvaalgatuse (uute
seaduseelnu- de esitamine vi ka ettepanekute tegemine olemasolevate seaduste
parandamiseks) kaudu. Seadusandlik vim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule,
tidesaatev vim aga valitsusele, keda juhtis riigivanem. Lisaks peaministri
kohustustele titis riigivanem ka mningaid riigipeale kuuluvaid
esinduslesandeid (nt riigi-visiidid). Eraldi riigipea ametikohta selle
phiseaduse loojad vajalikuks ei pidanud; see on ka nimetatud phiseaduse (mis
muidu oli vga demokraatlik) peamiseks veaks, kuna puudus inimene (president),
kes oleks lahendanud parlamendi ja valitsuse vahelisi lahkhelisid.
1920ndail tegutses Eestis hulgaliselt parteisid, kellest edukamad olid
valimistel tavaliselt Pllumeestekogud ja Eesti Sotsialistlik Tliste Partei.