17.SAJ KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS
Jätkub Fontaineblau koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt
FRANCOIS MANSART paigutas katuse alla lisakorruse mansardkorruse.
17.saj keskel saab valitsejaks Louis XIV ning kunst muutub valitseja ülistamise vahendiks.
Louvre'i lossi idafassaad kujundati ning arhitektiks oli Claude Perrault.
Eristatakse kõrgrenessanssi ja antiiki, seega Louvre'i fassaad ongi klassitsistlik, 3 korruseline,
paarissambad, kesksel kohal kolmnurkviil. Sai eeskujuks kuninga esinduskojale. Algselt kutsuti
Itaaliast Bernini, kuid tema kavand kuningale ei meeldinud.
*Versailles'i loss. Louix XIV residents. Koondati parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja
tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks JULES HARDOUIN-MANSART. Varem samas kohas
asunud jahilossi laiendati kogupikkuselt 580m-ni. Lossi juurest lähtuvad sirgetena 3
teed(keskmine Pariisi suunas) Loss 2 korda suurem Louvre'ist.
Lossi keskseks toaks kuninga magamistuba. Suurim ruum peeglisaal. Galerii otstes 2 salongi.