Bütsantsi kultuur
kirkuid, tegid keisrid neile koolidele lõpu. Kiriku algatusel avati 425. a Konstantinoopolis kristlik
kõrgkool, kus oli tähtsal kohal juristide väljaõpetamine. Seadusi õpetati neile ainult Justinianuse
koodeksi järgi. 1045. a alustas Konstantinoopolis tegevust filosoofia- ja õigusteaduskonnaga
ülikool, mille hiljem lisandus patriarhi akadeemia ja meditsiinikool.(Palamets 1991: 51-53)
Arhitektuur ja kujutav kunst
Peamisteks esindushoonte ja kunstiteoste tellijateks olid Bütsantsis keiser ja kirik. Õigeusu
kirikute ehitamisel pandi rõhk sisekujundusele, aga paganlike templite juures pandi rõhk hoone
väliskujundusele. Usklikele pidi ristiusu jumala vägevust meenutama kallis sisekujundus, suured
mosaiikpildid, laudadele maalitud pühapildid-ikoonid. Skulptuuride asemel valmistati aga
bareljeefe. Mosaiikpiltidel ja ikoonidel kujutati tavaliselt pikaks venitatud inimesi tardunud
poosides
annaabi.ee 
