Muistse vabadussõja lõpp - Maarahvas 14.-16. sajandil
sõltumatud maahärrad. Nende käsutuses olevad alad kujutasid endast väikseid
feodaalriike. Taani valdusi Põhja-Eestis hakati nimetama Harju-Viruks. Läänemaa ja osa
Saaremaast ning Hiiumaast langes Saare-Lääne piiskopkonna valitsemise alla. Kagu-
Eestit nimetati Tartu piiskopkonnaks. Seda ajajärku, mil Eesti oli jagatud 4 alaks,
nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks ning ka orduajaks.
I lmalikku võimu Eestis esindas Liivi orduriik. See loodi 1237. aastal ning oli üks
esindusharu Saksa ordust Liivimaal. Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister. Ta
omakorda allus küll Saksa ordu pealikule, kuid Liivimaal oli tal täielik voli. Orduriigi
pealinnaks oli algselt Riia, seejärel Võnnu. Orduala jagunes omakorda väiksemateks
üksusteks komtuurkondadeks ja foogtkondadeks, mida valitsesid vastavalt komtuurid ja
foogtid. Liivi ordu sisemises korrastuses olid tähtsad isikud rüütelvennad, kelle
vormiriietus oli valge mantel musta ristiga