Õiguse entsüklopeedia eksam
Parlamndis
võivad olla parlamendifraktsioonid ja komisjoni/komiteed.
43. RIIGIPEA
Juriidiline laad:
Juriidiline laad sõltub sellest, kas riigivalitsemise vormid põhinevad
monarhial või demokraatlikul vabariiklusel. Ühel juhul on tegu
päritava võimuga ja teisel juhul valitava.
Riigipea valitakse kas otse või valijameeste poolt või parlamendi
poolt (kas alamkoja või mõlema koja poolt kui kahekojlaine
parlament).
Iseloomulik:
1) Riigi esindusfuktsioon
2) Juriidiline eristaatus ehk immuniteet
3) Positisoon sõltub sellest, kas tegemist parlamentaarse või võimude
lahususe või neid ühitava süsteemiga. Kui president on ka valitsuse
juht, on pädevus lai ja positsioon tugev.
Kui riigipea ei ole valitsuse juht, on ta kõrgeim täidesaatva võimu
tasand. Valitsuse juhina ühendab ta nii kollegiaalse kui ka
ainuisikulise täidesaatva riigivõimu (USA).
Funktisoon: