Eesti uusaeg (1710-1900)
Toimus läbi arutelude, kes on sobilik. Valimiste
juures võimudel ei olnud kaasarääkimisõigust. Liivi- ja Eestimaal oli asi paljuski
sarnane. Oli terve rida takistavaid momente, mida silmas peeti. Varanduslik
positsioon, perekondlikud sidemed (et ei oleks omavahel perekondlikult seotud
inimesi maanõukogus, et ei tekiks ühiseid huvisid). Siiski ikka juhtus, et lähedased
olid korraga ametis. Ühe või teise maanõuniku lahkudes valiti sageli ametisse tema
poeg.
Rüütelkonna peamehel oli esindusfn, pidi esindama provintsi huve keskvõimude
juures. Kui toimus mingisugune Peterburi võimude poolt organiseeritud kogunemine
Peterburis, siis rüütelkonna peamees sõitis tavaliselt kohale.
Komisjonid maanõunike kolleegiumide juures, kuna maanõunikke igale poole ei
jätku. Komisjonide töö puudutas kõikvõimalikke eluvaldkondi.
Rüütelkonna esildised eelkõige seotud maksudega. Terve rida oli ka sisemisi asju,
mida arutada (nt uute liikmete vastuvõtt). Rüütelkonna
annaabi.ee 
