Eesti kirjanduse ajalugu II
mida me igapäevaselt tajume on vaid üks tasand sellest.
,,Autoportree" stiilis luule tekitas hämmingut, sellega ei osatud midagi peale hakata. On
olemas konservatiivne kriitika, mis ütleb, et Laaban on lihtsalt hull ja sellist luulet meie
kultuur ei vaja. Mõistlikum retseptsioon tunnistab, et noor kirjanik oskab kirjutada, kuid on
küsimus, mis selle luulega peale hakata, kuna see ei haaku millegagi. ,,Autoportree" luuletus
on sedasorti luuletus,mis hakkab sattuma esindusantoloogiatesse, kui Laabanilt on vaja mingit
näidet tuua, siis on selleks just ,,Autoportree". Luuletus tõlgendatakse arusaadavaks läbi
pealkirja ta ütleb, et ta kirjeldab ennast ja nii seda ka käsitletakse. Silma võiks veel torgata
globaalne enesedünaamika kõike haarav ruumilahendus. Kujundid on tihti ka epateerivad.
Torkab silma, et eesti keele tarvitus on selline stiliseeritud haritlaskeel. On selge, et ta on oma
kirjutamiskeelt teadlikult lihvinud.