Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816
1715. aastal toimetas Kullamaa pastor Heinrich
Gusteleff trükki põhjaeestikeelse ,,Uue Testamendi" ja 1739. Aastal ilmus lõpuks täielik
,,Piibli-Ramat". See tõlge avas ühtse eesti kirjakeele väljakujunemise ajastu põhjaeesti
murde baasil. Juhtivaks tõlkijaks oli tallinnlane Anton Thor Helle, kes oli kaua Jüri
pastoriks ja tundis põhjalikult Tallinna ümbruse eesti keelt. Seda tõendab muuhulgas ka
tema 1732. aastal ilmunud eesti keele õpik. Piibel oli küllaltki esinduliku kujundusega
ja heas keeles. See omakorda pani vaibuma jutud, et eesti keeles polegi võimalik Piibli
rasket ja kujundirikast teksti edasi anda. Tõlge ühendas eesti keele olemasolevad
võimalused ja tõlkijate keeleloome. Oma sisulise ja stiililise mitmekesisusega asendas
Piibel eestlastele tervet raamatukogu ja mõjutas sellisena oluliselt eestlaste
mõttemaailma. Paljud piibliväljendid muutusid rahvapärasteks vanasõnadeks (Vahtre
2000).