Eesti kirjandus I, kordamine
objektiivsem käsitlus ja alternatiivsete aspektide avamine ning rahvuste
vabaduse ja võrdsuse toonitamine oluliseks toeks Kreutzwaldi ja
Fahelmanni vaadetele ning kirjandusele loomingule.
Algul stiihilisel toimunud rahvaliikumine omandas 1860.aastateks
sihiteadlikuma iseloomu. Eelnevate aastakümnete areng oli kulgenud
juhuslikumas plaanis, kusjuures uued ideed ja sihiseaded ulatusid siiski
vaid üksikute niigi väikesearvulise eestlastest intelligentsi esindajateni.
Sajandi kolmandal veerandil toimunud rahvuse väljakujunemisprotsessis
sai talupojast rahvusliku liikumise kandev jõud, kelle tegevust tiivustas soov
vabaneda igasugusest orjusest ja viha alistajate vastu. Toimus rahvuse
ärkamine, mis tugines majandusliku iseseisvumise tunnetamisele, rahvuse
eneseleidmisele, oma rahvusest haritlaskonna kujunemisele, ühise
kirjakeele olemasolule ja eestikeelse trükisõna laiemale levikule. Suur
tähtsus oli eestluse propagandal.