Rootsi 1719 - 1772
pidi kuningas nõustuma enamuse sooviga.
Vähemtähtsaid küsimusi võis kuningas otsustada kahe riiginõunikuga.
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
Ainukese tõsisema katse oma võimu suurendada tegi kuningas 1723. a.
riigipäeval.
Kuningat toetasid talupojad.
Katse kukkus läbi ja lõppes vabandamisega Riigipäeva ees.
Kuninga võimu piirati veelgi.
Sellest alates jäi Frederik I kuni surmani 1751. a. konstitutsioonilise monarhina
riigi esindajarolli.
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
1723. a. alates võeti talupoegade seisus siiski nö ``suurde salakomisjoni``, mis
loodi eriti tähtsate asjade lahendamiseks.
Komisjonide roll hakkas olema midagi tänapäeva parlamendikomisjoni rolli
taolist tegelemine kindla valdkonnaga.
Sisuliselt sai riigi üheks olulisemaks meheks Riigipäeva kantselei president
(ehk tänapäeva peaminister) ARVID HORN.
Pfalzi
annaabi.ee 
