Muinasaeg
Kihelkonnad
Põhiline territoriaalne üksus. Kihelkkonnad otsustasid sõjalised küsimused ja
välislepingud, kohtupiirkond. Läti Hendrik räägib kihelkonnavanematest.
Paljudes muinaskihelkondades on keskne linnus aga paljudes ei ole.
Muinaskihelkondadest on teada vaid need, mida on mainitud kirjalikes allikates,
peamiselt Hendriku Liivimaa kroonikas.
Kihelkondade liidud- maakonnas. Muinasmaakondade areng 13. Sajandiks ebaühtlane.
Maakonnal puudus tsentraalne võim, maakonda esindaid kihelkondade vanemad.
13.sajandiks kujunenud maakondlik muster on läbi erinevate võimude ja
halduskorralduste järgitav tänapäevani.
Hendriku Liivimaa kroonika kohaselt korraldas maakond ühiselt sõjakäike ja kaitset.
Suured sõjaretked seostuvad Saksa ja Taani vallutustega, varasemad olid ilmselt
väiksemad röövretked.
Ristisõdade ajal tegid erinevad maakonnad küll koostööd, kuid ühtset tervikut eesti ala
ei moodustanud.
MUINASAEG