tegemist mõtte väärtustamisega. Hea kõnelejana tuleb meeles pidada, et tähtis ei ole kõne või esinemine iseenesest, vaid see, mida see sisaldab. Kui kõne on hea, siis mäletatakse sinu edasi antud ideed, mõtet, mitte niiväga sind. Eriti tasub sellele rõhku panna, kui on teada, et enne esinemist kipub esinemisärevus kimbutama. Kui esitluse idee on kandev, siis on tõenäosus, et keegi sinu pisikesi apsukesi tähele paneb, veelgi väiksem. Analüüsides auditooriumi, kellele esinama hakatakse, on oluline otsustada, kas kõne esitada peast või lugeda ettekanne maha. See on kuulajate seisukohast väga oluline. Hea on kasutada kuldset keskteed ehk kasutades kirjalikke märkmeid ning ettekanne suuliselt ette kanda. Sellisel juhul säilib ka kontakt kuulajatega paremini. Piltlikult, kui ainult nina paberites hoida, siis on kuulajatel varsti omavahel palju põnevamaid teemasid arutada. Muidugi, oleneb kuulajaskonnast (kuulajaskonna kaardistamine)
Liivmaa aadlikud pidi saama samad eesõigused, mis olid Leedu aadlil. Kolmandaks pidid kõik ametikohad täidetama sakslastega, kuid kui õiget meest ei leitud, siis toodi see tegelikult mujalt. Viimane oli Augsburgi usutunnistuse tunnustamine. Sigismund II August lasi unioonidiplomile panna lõpulause, mille kohaselt lubas neid tingimusi täita juhul, kuui need ei lähe vastu tema enda ja Leedu ülimusõigusega. Hertsogit kohapeal pidi esinama Chodkiewicz. Liivimaa jagati nelja distrikti: Riia, Duraida, Võnnu ja Dragovitsh. Nende eesotsa pidi olema kohalike hulgast nim kastellaanid. Nemad said koha/õiguse Leedu seini tööst osa võtta. Distrikti loomine oli pks esimesi halduslikke samme. Igas distriktis pidi olem amaakohus. Pidid ajama nii tsiviil kui ka kriminaalasju. Pidi rajatama ka kõrgem kohus ( kolleegium), mille moodustavad 4 kastellaani, seda juhtib administraator. Jaotus 4 distrikti jääb püsima kuni 1582 aastani.
annaabi.ee 
