PSÜHHOLOOGIA
paremaks ärrituste vastuvõtuks. Näiteks silma läätse kumeruse muutmine
nägemistervause tagamiseks vastavalt objekti kaugusele või kompimisliigutused
parema haptilise tunnetuse tagamiseks.
Aistingu teke vastusena ärritajale pole vahetu, viivituseta nähtus, vaid ajas
küpsev protsess, millel on oma viivitusaeg, mida psühholoogias nimetatakse
LATENTSIAJAKS.
Sensoorsete protsesside psühholoogias tähistatakse erinevuste esinadamist ja
esiletulekut psüühikas mõistega kontrast. KONTRAST on intensiivsuse või
kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse(või naabruse) vahel. Mida
suurem on see erinevus, seda suurem on kontrast.
Kontrastiefektid ilmnevad paljude tunnuste puhul, nt heledus-, värvus-, suurus-,
arvukuskontrast jm. Kontrastiefekti kohastumuslik olulisus seisneb selles, et
aisitngumehhanismide poolt tekitatud ERINEVUSTE SUBJEKTIIVNE VÕIMENDAMINE