"esinadajaks" - 1 õppematerjal

Eesti õiguse ajalugu

Erik XIV asus Läänemere idaosas ajama jõulist laienemispoliitikat võttes kuulda Tallinna rae abipalveid. 1561.a alistus Rootsi kuningale Erikule Harju-, Viru- ja Järvamaa aadel ja kaks päeva hiljem ka Tallinna linn. 1584.a liideti kõik Rootsi valdused Põhja-Eesti üheks provitsiks, mis oli tuntud kui Eestimaa hertsogkond. Eestimaa alade liitumine Rootsiga oli olemuselt vabatahtlik, mistõttu siin säilisid kohapealsed privileegid. Rootsi kuningavõimu kõrgeimaks esinadajaks oli algul asehaldur ja kuberner ning 1673.a alates kindralkuberner. Eestimaa hertsogkonnas jäi kõrgeimaks kohtuinstantsiks kuberneri juures tegutsev maanõunike kolleegium ehk ülemkohus (Oberlandgericht). 12 liiget valiti kohalike aadlike hulgast. Ülemkohtu otsused võis edasi kaevata Svea õuekohtule ning seejärel kuningale. 1617.a allutati kõrgemale maakohtule meeskohtud. Harjumaal ja Läänemaal kummaski üks ning Järvamaal ja Virumaal tegutses üks meeskohus