Lastejutud
pahandust teeb. Õnnelik hing. Minule Präänik ei meeldi. Ta mängib alati mu sabaga kui ma
söön. Kõige hullem on see, et ta ei jäta isegi urinat kuuldes mängimist järele. Naudin hetke,
mil Präänik magab. See on kõige rahulikum aeg üldse.
Murriga olen väiksest saati hästi läbi saanud. Võib-olla seepärast, et ta on kõige rumalam koer
maamunal. Murri on kolm korda auto alla jäänud, aga ikka ronib tee peale neid taga ajama.
Minule piisas esimesestki korrast. Koeral on must lokkis karv ja ta pidavat olema pooleldi
puudel.
Arukas oleks vist jutustada ka meie kodust. Elame kõik pisikeses pruunide aknaraamide ja
vihmaveetorudega kollases majas. Õue peal on tiik, veesilma ümber lillepeenrad. Tiigis
elutseb tohutult palju kalu. Nämm.... . Maja ümber on kõrge punane aed. Mul on hea meel, et
see aed nii kõrge on, sest meie naaber omab samuti koera, aga see koer pole pooltki nii
sõbralik ja rumal kui Murri. Ta lausa armastab kasse kiusata