Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
muutumises pole Kangro päris esimene ajas. Teiseks on Kangro eristaatuse tinginud
retseptsioon - Kangro on tähtis mees ja kirjutab teistmoodi, ju siis peab. Mitte ainult
välised asjaolud, vaid sisemised kvaliteedid ka, mida võiks kolmanda punktina rõhutada:
see on modernistlik proosa, aga siin on mitmeid jooni sisse kodeeritud, mis modernismi
ja realismi omavahel lepitavad. Siin ei teki suurt tüli vana traditsiooniga. Antud
kirjandussituatsioonis on kõige esimesemaid asju see, et mis lepituse tingis, on see, et
ta tegeleb pagulusproosale tüüpilisele meenutusliku-minevikulise ainesega. Tekstide
põhitegevus toimbu 1930-40ndate Eestis, eriti Tartus. Seda tüüpi meenutuslikkust, mida
lugeja ootas, suutis Kangro pakkuda.
Draama
1968 "Merre vajunud saar"
Kangro on tegelenud kõikvõimalikel ja -võimatutel aladel. Looming võidab elu, kõik on
kaetud unenäo hämara uduga.
Pagulasluule
annaabi.ee 
