- 18. sajandil Varauusajal oli Eestis kolm tähtsamat valitsejat. Kaks rootslast Karl XI ning tema poeg Karl XII ja venelanna Katariina II. Kõik kolm valitsejat viisid oma valitusajal läbi palju reforme. Arutluses kirjutan sellest, kuidas nad valitsesid ning milline oli nende elu. Karl XI oli Karl X poeg ning sai vaid 4-aastasena, pärast tolle ootamatut surma troonile. Karl XI oli Rootsi kuningas 16601697. Ta ei olnud väga karm valitseja. Kuningas Karl XI andis riigistamiskomisjonide esimeestele korralduse, et riigimõisate talupoegadele tuleb nende emakeeles teatada, et nad pole nüüdsest enam oma mõisnike pärisorjad, vaid kuninga alamad. Samuti lubas kuningas talupoegade poegadel asuda vabal tahtel kas sõjaväkke või haridust omandama. Talurahvale asutati talurahva koolid. Tugevnes ka talupoegade õiguslik kaitse. Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Karl XI ja tema abikaasa Ulrika Eleonora poeg oli Karl XII. Ta sai Rootsi kuningaks 15-aastaselt, pärast oma isa - Karl XI surma
on Jõulumäe rada üks professionaalsemaid ja enim väljakutseid pakkuv rada Eestis. 2010 aastal rajas Jõulumäe Tervisespordikeskus koostöös Discgolfiklubi Hole-in-One mängijatega ka teise 18 korviga raja, mis on vanast rajast kergem ning sobilikum algajatele. (Eesti discgolfi harrastajate liit) Koostööpartneriteks on ka Tahkuranna vallavalitsus, kes korraldab seal vallavanematele, linnapeadele ja volikogu esimeestele talvise mitmevõistluse. (Omavalitsuse juhid võistlevad Jõulumäel) Kindlasti ka Pärnu linnavalitsus, kes kasutab tervisekeskust erinevate ürituste koostöös. Samuti on üheks suurimaks koostööpartneriks Eesti Suusaliit, kes korraldavad seal suusatuure. Lisaks suusaliidule ka teised erinevad Eesti spordiklubid. Tervisekeskuse konkurentideks on igasugused teised organisatsioonid ja piirkonnad kus saab veeta vaba aega. Suurimaks kindlasti Soomaa rahvuspargi alad, kus on olemas
naarkolleegiumis ja näiteks ajakirjanduse huvi korral on teabenõude alusel otsus ka edastatud. Aas- taid tagasi olevat H. Salmanni sõnul paaril korral kohtute jaoks koostatud distsiplinaarkolleegiumi lahenditest anonüümsete kaasuste kogu. Nõustun ettekandjaga, et seda praktikat tuleks kindlasti jät- kata. Otsustel on kahtlemata preventiivne toime ja nad oleksid ühtlasi praktiliseks abimaterjaliks koh- tunikele ja kohtute esimeestele analoogsete probleemide esinemise korral. Otsuste avaldamise kasuks räägib ka üleeuroopaline tendents distsiplinaarmenetluse läbipaistvuse ja avatuse suurendamise poole. Kuigi enamikus riikides on distsiplinaarasja läbivaatamine kinnine, siis otsused on suuremas jaos siiski avalikud või vähemalt kohtunike jaoks kättesaadavad; Belgias nähti 2005. aastal koguni ette spetsiaalse andmebaasi loomine.*45 2.4. Distsiplinaarkaristus
annaabi.ee 
