Keele püsimajäämine Maailmas on tuhandeid erinevaid keeli, kuid väljasuremisohust pole ükski neist kaitstud. Enda emakeele püsimajäämisele saame ainult me ise kaasa aidata. Üheks suurimaks keeleprobleemiks on korrektne ortograafia, millele ei panda enam piisavalt rõhku nagu varasemalt. Igapäevases kõnes kasutatakse üha rohkem ja rohkem võõrkeelest tulenevaid laensõnu ning noorte grupeeringutel on enda slängid. Internetis ja telefoni teel suheldes tulevad käiku sõna lühendid või kombinatsioonid, millest vanem generatsioon ei pruugi aru saada. Just needsamad slängid ja laensõnad hakkavad mõjutama ka igapäevast kirjapilti. Kui on vaja kirjutada ametlike kirju, ei saa enam isegi aru, kuidas need sõnad vägisi sisse tungivad. See näitab vaid halba valgust meie endi keelekasutusele. Teiseks põhiprobleemiks on välismaale tööle asumine ning ära kolimine. Mujale riiki asumisega tuleb paratamatult ära õppida ka teise riigi ...
sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia). Liberalism riigi esima üelsanne ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär, läbilöögivõime ja raha kogumine (USA, Jaapan). Infoühiskond Alates 1970-ndatest aastatest algas Läänes teadus- ja tehnikarevolutsiooni ja majanduse süveneva tööjaotuse raames üleminek infoühiskonda. Seda kiirendas oluliselt ka esimene