Mina ja demokraatia
käitumise alguspunktiks olema kodu.
Kas ja kuipalju kodudes seda võrdsete suhtlust siis on?
No oleme ausad, et kuni teatud eani, koheldakse meid kõiki lapsevanema- lapse ehk ülemus-
alluva tasandil. Vähehaaval aga loobutakse keeldudest- käskudest ja oodatakse otsuste tegemisel
ka sinupoolset seisukohta isegi kui see väga arukas ei ole ja seetõttu lõppotsuse tegemisel arvesse
ei lähe. Ja siis saabub aeg, kus sinuga suheldakse kui võrdsega ja sa ei lase end enam eksitada
aeg-ajalt esilekerkivast lapsevanema-lapse alatoonist.
Oma kodu pean piisavalt demokraatlikuks ehkki mul vanematega mitte alati üksmeelt ei ole.
Minu otsuste ja soovidega üldjuhul siiski arvestatakse kuna olen osanud omad seisukohad ära
põhjendada.
Kooliõpilasena olen kogenud nii autoritaarseid kui demokraatlikke suhteid. Esimesed on minu
arust populaarsed pigem vanemate pedagoogide puhul, kellede nõudmised õpilasele lähtuvad