Mina vs See Kanti ja Hegeli filosoofiast lähtudes
nimel - kuid on olemas "möistuse kavalus", mis kujutletavatest eesmärkidest körgemal
toimib
ajaloolist paratamatust teostades.
Kanti jaoks on üksiku eetiline vastutus körgeim.
Hegeli jaoks on indiviidid, rahvad, ajastud vaid paratamatud ajaloolise protsessi
staadiumid. Loomulikult hädavajalikud! Üksikud ja rahvad astuvad ajalukku ja
annavad
maailmaajaloo valitsemise kepi edasi, kui nende aeg täis saab. Sellel silmapilgul aga kui
nad
esileastuvad ja toimivad, on nad sellised, nagu antud ajaloolisele silmapilgule see omane on.
Kuna ajalugu on objektiivse vaimu eneseväljendus, siis on see, mis teatud ajaks on saanud
ajalooliseks, sel silmapilgul hädavajalik ja samas ka "möistlik", nimelt maailmaajaloolisele
möistusele vastav (mitte üksikinimesele vastav- talle vöib toimuvast tunduda paljugi
mötetuna). Selles möttes vöib Hegel öelda, et köik, mis on töeline, on ka möistlik, ja köik,
mis
on möistlik, on ka töeline.
KANT: