LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK
Nii nagu mõiste ja termini puhulgi, kerkib ka küsimuse puhul probleem, kas
defineerida küsimus kui individuaalne mõtlemise vorm või kui abstraktne objekt
(kokkuleppeline mõtlemise vorm) või kui keeles väljendatud tekst, antud juhul siis küsilause
ja võimalike vastulausete komplekt. Seda viimast varianti on interrogatiivloogikas kõige
rohkem kasutatud. Mõnikord öeldakse siiski, et laused mitte ei moodusta küsimust, vaid et
küsimus kutsutakse lausetega esile4, ja see viitab küsimusele kui abstraktsele objektile, mida
otsesõnu ei defineerita.
Kui jääda positsioonile, mille valisime mõiste ja propositsiooni defineerimisel, siis
tuleks küsimus defineerida kui abstraktne objekt, mida on võimalik keeles väljendada.
Küsimus väljendab küsija vajadust mingi informatsiooni järele, mida on võimalik vastusega
väljendada. Kas küsija ise vastust teab või mitte, pole oluline, see ei takista küsimuse
esitamist