HEGEL
huvitava ehkki fragmentaarse kirjutise ,,Saksa idealismi varaseim süsteemne programm''.
Isa surma järel 1799. aastal sai Hegel väikese päranduse, mis võimaldas tal asuda
mittepõhikohalise õppejõu (Privatdozent) ametikohale Jena ülikoolis, kus ta sõber Schelling
oli täiskohaline filosoofiaprofessor. Koht polnud palgaline ja Hegeli sissetulek sõltus
tudengitelt laekuvast summast. Alles pärast seda, kui asjasse sekkus Goethe, kellel Hegel oli
saatnud mitmeid esildisi, sai ta lõpuks palgalise töökoha.
Siiski suutis Hegel just Jenas oma ideed esmakordselt tervikuks sulatada ning tema poolt
peetud loengutest hakkas välja kujunema filosoofiline süsteem, mida ta hiljem täpsustas ja
põhjalikumalt välja arendas. Samuti kirjutas ta ,, Vaimu fenomenoloogia'', millest sai tema
süstemaatilise filosoofia sissejuhatus ja mis on muutunud üheks kõige olulisematest
raamatutest moodsas lääne filosoofias. Raamat valmis rasketes oludes. Napoleon oli Jena