Ooperist 19. sajandil
"Nõidküti" ainestik ja tekkelugu. Ooper põhineb vanale saksa legendile "mustast kütist", milles Weberit võlus rahva elu
ja fantastika põimumine, küttide olustik ja looduse poeesia. See ainestik köitis Weberit pikemat aega, kuid ooperi loomisele asus ta alles
1817.a. ja ka segas töö Dresdeni ooperiteatris "Nõidküti" kiiret valmimist. Weber lõpetas ooperi 1820.a. ja 18.juunil 1821.a. tuli see Berliinis
lavale. "Nõidküti" erakordne menu esilavastusest peale on seletatav patriootiliste tunnete tõusuga sel ajal. Berliinis võidutses tollal preisi
aristokraatia poolt sinna kutsutud itaalia päritoluga prantsuse helilooja Spontini, kelle kärarikkad ja ülespuhutud ooperid püüdsid kuulajaid
köita dekoratiivsuse ning hiilgavate massistseenide efektiga (kuulus saksa kirjanik Heine märkis pilkavalt, et Spontini ooperite lavastamisega
taheti proovida teatrihoonete seinte vastupidavust)