Pütsep Pariisis kuus vastast, sealjuures maailmameisti Väikö Ikoneni, ning võitis kuldmedali. Eestis ootas „Päevalehe" toimetuse eest mitusada inimest teavat Pütsepa tulemuse kohta poole ööni ning kui see lõpuks kohale jõudis, polnud rõõmul piire. Hõbedase medaliga saabus koju Alfred Neuland, kes sai teise koha tõstmise keskaalus. Pronksmedalid teenisid Aleksander Klumberg kümnevõistluses, Jaan Kikkas ja Harald Tammer tõstmises ning Roman Steinberg kreeka-rooma maadluses. Esikuuikus olid ka tõstjad 9 Gustav Ernesaks ja Eduard Vanaaseme ning kreeka-rooma maadleja Albert Kusnets. Eesti jalgpallikoondise läbi aegade ainus olümpiavõistlus lõppes kaotusega USA-le 0:1. Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926
kergejõustik kunagi olnud nende edukaim ala. Samas üksikuid häid kergejõustiklasi on Järva-Jaanist ikka tulnud, juba 1953. aastal tuli Kalju Pukka üleliidulistel maanoorte mängudel võitjaks kaugushüppes 6.65-ga. Järva-Jaaniga on seotud NSV Liidu paremikku jõudnud pikamaajooksja ja hilisem tuntud sporditeadlane Ants Nurmekivi. Tema joostud ajad 5000 meetris - 13.46,8 ja 10 000 meetris - 28.37,4 andsid talle NSV Liidu meistrivõistlustel koha esikuuikus. Karinult Tallinna õppima läinud Enn Rohula tõukas 1980. aastal kuuli 19.85 (Eesti kõigi aegade kolmas resultaat), mis oli arvestatav tulemus kogu NSV Liidus. Eesti esivõistlustel võitis ta kuulitõukes kokku 9 medalit. Pärast NSV Liidu lagunemist taas iseseisvunud Eestis sai Enn Rohulast Eesti Kergejõustikuliidu esimene president. Koolipoisina oli tuntud ka Harry Lembergi nimi, kes on praegu tuntud sporditeadlasena ja nõustab pikamaajooksjaid.