Eesti traditsiooniline rahvakultuur
majandusruumiks. Vanade kambrite asemele hakati ehitama uusi ja avaramaid. Peamiselt Lõuna-Eestis suurendati
kambrite arvu neljani ja üks neist muudeti köögiks. Mujal ehitati mitmel pool rehetoa ja kambrite vahele risti
hoonet pikk ja kitsas köök.
Lõuna-Eestis hakati seoses talude päriseksostmisega 1860.aastaist ehitama uusi, rehest eraldi elamuid.
Need olid tavaliselt 2-4 toa, köögi, sahvri ja esikuga hooned. Mulgimaal, kus uusi elamuid enim ehitati kujunes
suurtaludes omapärane elamutüüp: ühes otsas asusid peremehe eluruumid, teises peretuba teenijatele, köök,
sahvrid, mida hakati nimetama häärberiks.Põhja-Eestis ja saartel hakati uusi elamuid ehitama valdavalt 20.saj.
Kohati paranesid ka maata talurahva ja saunikute-popside elamistingimused. Sellised ehitasid endale, kas
väikese rehielamu või paari toaga eraldi elamu
annaabi.ee 
