Referaat Betti Alverist
lähenemisvõimalust ainele". Kümnendi lõppaastail teiseneski ta luule jätkuvalt.
Hakkasid köitma rahvaluule ja elava kõnekeele rikkused, samuti vanad tekstid ja
sõnaraamatud. Esikkogule tunnusliku pingsad kontrastid mahenesid ja luusesse
ilmus meeltega haaratava maailma pilte (,,Udus" , ,,Kõrgel aknal").
Luulekogu sai arvustuses elava ja enamjaolt kiitva vastuvõtu osaliseks.
Kriitika reageeris kiiresti ja valdavalt väärilise tunnustusega. Ants Oras möönis, et
kuigi esikpoeemist peale oli Betti Alver värsivirtuoos, saavutas ta tõelise süvenemise
alles lüürikuna: ,, Algusest peale kujunes Alveril sellel alal kindel toon ja laad: väga
teravad kontuurid, selge rütmiline ehitus, traditsioonilised troofivormid rohke
puänditarvitusega, ilmekad mõttevalemid ning sümbolistlik tagapõhja avarus.
,,Uus Eesti " arvustajale Boris Tagole tundus Betti Alveri luule ,,nii kunsti kui
ka mõtteküps"
annaabi.ee 
