Morfoloogia. Eesti keele käänded
Häälikuloolise arengu tulemusel on pärisomastavaga kokku sulanud endine sihitise kääne
akusatiiv, mis enamikus keeltes erineb omastavast ehk genitiivist. Sihitise-omastav vormistab
kindlatel tingimustel:
g. täissihitist, nt Viskasime prahi lõkkesse;
h. sellega sarnast aja- või hulgamäärust, nt Ootasin tunnikese ja tulin siis koju.
Lisaks vormistab omastav kääne ka osaliselt ühilduvaid komponente, nimelt:
i. konkreetses käändes arvsõna esikomponente, nt Kahekümne neljal inimesel oli
elukohaga probleeme;
j. rajavas, olevas, ilmaütlevas või kaasaütlevas käändes hulga- ning rindtarindi
esikomponenti, nt Korvitäie õunteta Mari juba külla ei tule. Jüri arutas seda küsimust
sõprade ja töökaaslastega;
3
k. samas neljas käändes nimisõnafraasi omadus- või arvsõnalist täiendit, nt Ilusa ilmaga
annaabi.ee 
