Klassitsistlik tragöödia Prantsusmaal
väljend ,,kaunis nagu Cid". Corneille viis hiilgavalt
ellu klassitsistliku tragöödia süzee tähtsaima
põhimõtte, mida tuntakse konflikti haripunktina: laval
näidatakse vaid tegelaste otsest vastasseisu, tugevate
karakterite kahevõitlust. See aga tagab sündmustikku
pingelisuse ja kogu tragöödia üleva tooni.
,,Cid'i" võib pidada esimeseks klassitsistlikuks
tragöödiaks, selles kerkis esile uus väärtus:
kangelasteo ja kohuse heroism. Muutus ka näidendi ,,Cid'i" esikaan, esimesest väjaandest
vorm. Siitpeale oli prantsuse draamale kohustuslik (1636)
jaguneda viieks vaatuseks. Kompositsiooni aluseks
oli lõplikult määratud ,,kolme ühtsuse" süsteem.
,,Cid" oli esimene uue kunsti suursaavutus, mis taotles korrastatud vormi, selget mõtet,
täpsemalt piiritletud kõlbelisi väärtusi, mille alusel oli võimalik jõuda harmoonilise
tasakaaluni isiku ja riigi vahel. ,,Cid" oli katse kontrollida kaasaegse inimese võimalusi