Kristiina Ehini luulekogu ,,Emapuhkus’’ analüüs
Lisaks
leidsin ka enda jaoks mõningaid huvitavaid või varem kuulmata väljendeid nagu palavad
paavstimaad, patud päevitavad, musta Eeva äkitselt valge võsu, sinirohelised lehmad,
tunnetesüsine lõke, vulkaanipragulised huuled.
Nüüd, kui mul luulekogu läbi on loetud ja ma meenutan, mis mind kõige enam
mõtlema pani seda lugedes, siis kõige olulisemaks kujunes vist see, kui palju ühist võib olla
tänapäeva naisel tõesti oma esiemadega – aeg on küll teine, kuid tundmused ja tegevused, mis
ongi seotud naiseks olemise ja emadusega on endiselt samaks jäänud.