Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
lugeda Puskini ,,Postijaamaülema" ja Gogoli ,,Sineli". See on esmakordne kohtumine vene
klassika sedöövritega. Ta ei saa aru, et Ratazjajev oleks halvem Puskinist või Gogolist. Makar
annab hiljem oma hinnangu Puskini teos talle meeldib, aga Gogoli oma ei meeldi üldse. Oma
loetu seostab ta iseenda isiksusega. Postijaamaülem Võrin on õnnetu inimene, kelle kodust
lahkub tütar oma armastatuga. Makar leiab, et see lugu, mis juhtus Võriniga, võib juhtuda
kõigiga, iga sotsiaalse kihi esidnajaga. ,,Sinelit" lugedes tunneb ta aga ennast isiklikult
solvatuna. Ta tunneb, nagu oleks keegi salaja tema elu pealt vaadanud. Saabaste motiiv on
tähtis see on sineli analoog. Ta tunneb, nagu oleks tungitud tema intiimellu. Samas aga
toimuvad temas ikkagi muudatused. Ta õpib vaatlema reaalsust enda ümber, hindab seda
ümber. Ühiskonnakriitika seisneb selles, et D kirjeldab tegelast, kelle individuaalsed anded on
täielikult maasse tallatud