Eestlased Rootsis : ajalugu, rahvuslik tegevus, globaalne koostöö
Kangro, K.
Ristikivi, A. Mägi, Arved Viirlaid, Tiina Tuvikene jne. Oli ka palju neid autoreid, kes elasid mujal,
9
aga kelle tõid publitseeriti Rootsis, nagu näiteks Gert Helbemäe, Arno Raag, Raissa Kõvamees jne.
(Kangro, Lk 114 - 126)
Teaduslik töö
Rootsis leidsid varjupaiga mitmed Tartu ja Tallinna ülikooli õppejõud ja teadlased. Eriti ajaloo,
kirjanduse- ja kultuuriloo, usuteaduse, õigusteaduse ja ühiskonnateaduste, aga ka etnograafia,
arheoloogia ja keeleteaduse esidajail oli kõige rohkem karta uue okupatsiooni saabudes vabaduse
piiramist ja sisemist konflikti oma tõekspidamiste ja võõra ideoloogia vahel. Seepärast kujunes
Eestist põgenenud humanitaaralade teadlaste protsent eriti kõrgeks.
1951. a rajati Eesti Teadusliku Seltsi juurde Stockholmis Eesti Rahvuslike ja Kodumaiste Teaduste
Instituut, mis alustas õppetööga järgmisel aastal ja muutus 1953. a iseseisvaks, nimega Eesti
Teaduslik Instituut