Skandinaavlaste põlvnemine
keele alale 23 ehk Põhjamaadesse. Seda tõendab ka, et ,,Põhja - Saksa, Taani ja Lõuna - Rootsi
alal alguse saanud germaanlaste keeles on tugev soome-ugri substraat , mis tähendab, et enne
germaani keele teket on kõneldud soomeugri keelt".24
Täpsemalt öeldes arenes Skandinaavia keel hilisgermaani25 keelest kui see omandas
Skandinaavia lõunaosas soome-ugri substraadi (saami-soome substraadi). Tegemist on
niisuguse keelega, mis koosneb esibalkani substraadist, esipaelkeraamika substraadist ja
soome-ugri ,,baski murde" substraadist, baski keele substraadist ja saami-soome
substraadist.26
Skandinaavlaste põlvnemisega on seotud siiski ka mitmeid probleeme ja vastuolusid. Nimelt
ei ole kõik arvamusel, et saamid ja soomlased olid Skandinaavia maade põlisasukad, vaid
hoopis uustulnukad. Sellest lähtuvalt on Skandinaaviat uurides põhiküsimuseks:"Kes oli
skandinaavias enne?"27