Mälu
Selgus,
et niisugusel juhul oli tulemus oluliselt parem kui vabal meenutamisel. Sellist testi võib teha
ka niimoodi, et palutakse algusest peale ära õppida sõnad koos teise sõnaga, mis peaks siis
aitama meenutada esialgset sõna. Seda abistavat sõna nimetatakse taastamistunnuseks (ehk
meenutamise ajendiks). Kui inimene väidab, et tal vabal meenutamisel rohkem sõnu meelde
ei tule, siis taastamistunnuste etteütlemisel õnnestub tal esialsetest sõnadest veel üsna suurt
osa meelde tuletada. Tulemus võib olla isegi nii hea, et ületab äratundmistesti tulemuse. See
tähendab, et kuigi inimene ei ole äratundmistestis kindel, kas tegemist on uue või varem
esitatud sõnaga ja vastab valesti, suudab ta teises testis meenutamist hõlbustava sõna abil
esialgse sõna koguni iseseisvalt rekonstrueerida. Niisugused katsed viisid kodeerimise
spetsiifilisuse printiibi sõnastamiseni. See on printsiip, mis seob omavahel salvestamise ja