Ajaloo arvestus
Sõjalise
ülekaalu said parlamendi toetajad, silmapaistvat edu saatis Oliver Cromwelli juhitud
ratsaväge.
Kas parlamendis eneses oli usulistes küsimustes erimeeli. Parlamendi vägedes domineerinud
äärmuspuritaanid ehk independendid nõudsid isiklikku usuvabadust mitte riiklikku
religiooni. Enamus parlamendis eelistas aga kirikukorraldust. Seepeale hõivas Cromwell
Londoni ning tegi parlamendis puhastuse. Allesjäänud parlamenti kuulus vaid kümnendik
esialgseslt ning Ülemkoda oli saadetud laiali. Samuti mõistis uus parlament kuninga kui
türanni surma. 1649. aastal Charles I hukati.
19. mai 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Tegelikult kehtis riigis aga sõjaväeline
diktatuur. Valimisi ei korraldatud, sest kardeti, et need toonuksid kaasa Cromwelli reziimi
lagunemise. Parlament küll lagunes kuid uuel moodustamisel said hääleõigused vaid
indenpendentide kogudused ehk jätkati Cromwelli reziimi. Äärmuslike puritaanlike vaadetega