Vanaaja maailmaimed
Käik ise tõuseb
maapinnani, kus ühineb esimese käiguga. Hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede
pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818 aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja
kivisarkofaagi. Rohkem kambreid ega käike püramiidis ei leidu. Püramiid ise on aga maail-
ma kompaktseim ehitis.( Kinggi 1996:26-30)
Kolmandaks Giza püramiidiks on vaarao Mykerinose püramiid (Cheopsi teine poeg). See on
juba tunduvalt väiksem. Esialgiu oli ta 66,5 meetrit kõrge, praegu ca. 4 meetrit madalam.
Ligikaudu 20 meetri kõrguseni oli püramiid kaetud assuani punasest graniidist plaatidega,
ülaltpoolt aga turi valgest lubjakivist plaatidega. Püramiidi mainib juba "araabia Herodotos",
kes suri 956. aastal. Ta nimetab püramiidi "värviliseks" (ilmselt eri värvi katteplaatide tõttu)
ning jutustab, et selles "puhkasid mustast graniidist sarkofaagides surnud jumalasulaste kehad
annaabi.ee 
