Muutused Eesti ühiskonnas esiaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga
suutis tugevaima sõjalise jõuna pidevalt oma piire laiendada. Kujunes välja Tartu piiskopkond,
mille moodustas Sakala, Ugandi ja Kesk-Eesti maakonnad. Lisaks moodustas Riia piiskop 1228.
aastal Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkonna keskusega Lihulas. Moodustati veel
palju uusi ordusi, näiteks Mõõgavendade ordust sai nüüd Saksa ordu Liivimaa haru.
Tekkisid linnad, kujunes välja keskaegne linnakultuur ja käsitöö- ning kaubanduskeskused.
Esiajalt keskajale üleminemisel jäid põlluharimise viisid ja tööriistad endiseks. Kaubandus ja
meresõit koondusid linnakodanike kätte. Käsitöö alal jäi keskajani valitsevaks kodune külakäsitöö.
Muinasaja lõpul kujunesid hinnatud käsitöömeistrid, kes olid keskendunud kindla toote
valmistamisele.
Liiklusteede sõlmpunktides paiknevatest linnustest ja asulastest, mis olid ühtlasi ka
kaubitsemiskohtadeks, sai kõige rohkemini asustatud kohtadeks. Seal oli kergem hankida tooret ja
annaabi.ee 
