Küüditamine
Pika teekonna algul lootsid inimesed, et kohe puhkeb sõda ja ameeriklased tulevad appi. Kuid midagi ei juhtunud ja rongid eestlastega peatusid Irkutski, Omski ja
Novosibirski oblastis, Aluksnes kinni võetud Läti eestlased käsutati rongilt aga alles Habarovskis.
Kui palju inimesi 1949. aasta märtsis ära viidi, ei saa küüditamist uurinud Tartu Ülikooli ajaloodoktorandi Aigi Rahi sõnul mitte kunagi päris täpselt ütelda. «Paigas on
arv 20 702, see on 30. märtsi seisuga eshelonidesse paigutatud inimeste arv,» lausub Rahi.
Inimesed surid teel, jäid haigeks, neid tõsteti rongilt maha, neid sündis vagunites ka juurde, osa inimesi läks hiljem omastele Siberisse järele. Inimesed pidasid
paremaks olla koos Siberis, kui kodumaal äraviimise hirmus elada, ütleb Rahi. «Rahvasuus liikusid ju juba järgmiste küüditamiste kuupäevad: 15. mai, 20. juuni.»
Külmalt maalt tagasi pöördunute arvu ei söanda Rahi nimetada. «Vabastamisotsus ei tähendanud veel tagasipöördumist
annaabi.ee 
