Kirjandussemiootika
Olevikku eriti aga minevikku rikastatakse tuleviku arvelt. Kujutatakse minevikus
olnuna kõike seda, mis võib ja peab realiseeruma tulevikus. Mis tegelikult on siht ja
püüdlus, mitte aga mineviku tegelikkus. Tulevikul pole materiaalsust ja maisust,
reaalset kaalukust. Pigem tehakse olevikule horisontaal- ja vertikaalsuunas
juurdeehitisi, kui liigutakse mööda ajahorisontaali. Ideaal omab kaalu, kui ta on
kunagi reaalselt eksisteerinud v eksisteerib praegu (läänes on parem).
Eshatologism
Kõige olnu ja oleva lõpp, mis on üsna lähedal. Mil viisil lõpp saabub, on üsna
ebaoluline. Oluline, et aja siil, mis meid lõpust lahutab, on tähtusetu, see on
umbmäärase kestvusega tarbetu oleviku jätk.
Mõlemat – mütoloogilist ja kunstilist tuleviku kujutamise viisi ühendav lüli on
tuleviku muutmine verevaeseks. Igatseva tuleviku energia intensiivistab olemasoleva
materiaalse tegelikkuse kujundeid, eeskätt elavat lihast-verest inimkuju. Kangelane
annaabi.ee 
