Eesti Uusaeg
poolehoiule luteri kiriku vastu, ei saanud luterlik pastorkond tagasi kindlustunnet.
1860-1870. aastates hakkas kujunema eesti pastorkond. Noored eestlastest teoloogid
jäid lähedaseks talurahvale, nad rääkisid hästi eesti keelt jao lid altid rahvusluse
ideedele. Jätkates valgustajate ja estofiilide missiooni rahva harimisel, püüdsid
ühitada kristlust eesti rahvuslusega. Esimene Eesti pastor oli möldri poeg Wilhelm
Esenschmidt. Eestlastel oli kriitiline suhtumine kirikusse kui aadli mõju all olevasse
seisuslikku institutsiooni, oli soov teha kirikud rahva lähedamaks. Kreutzwald, võttis
omaks kristliku armuõpetuse, kuid taunis teravate sõnadega kirikut ja kirikumehi.
Jakob Hurt pidas luteri kirikut rahvakirikuks selles mõttes, et see oli ikka tegelenud
evangeeliumi kuulutamisega eesti keeles, samuti eesti keele, kirjasõna ja
koolihariduse arendamisega.