Rahvuslik liikumine Saksamaal ja Saksamaa rahvusriigi loomine
Üliõpilasliikumise keskuseks sai Jena ülikool,
mis asus Saksi-Weimari suurhertsogkonnas, kus valitses suhteliselt vabameelne ja haridust
soosiv õhkkond.
1817. aastal otsustasid Jena üliõpilased tähistada Saksa ajaloo kahte suurt tähtpäeva: luterliku
reformatsiooni 300. Ja Leipzigi Rahvastelahingu neljandat aastapäeva. Osavõtukutsed saadeti
teistessegi kõrgkoolidesse ning 17.oktoobril 1817 saabus Jenasse umbes 500 tudengit 11
Saksa ülikoolist. Kogunemiskohast sõideti Esenachi, sealt mindi järgmisel päeval
tõrvikrongikäigus Wartburgi lossi juurde, kus reformatsiooni algul oli elanud Martin Luther.
Pärast rongkäiku heideti tõrvikutest kerkinud tulelõkkesse reaktsiooni sümboliteks kujunenud
kaprali kepp, Hesseni sõduri pats, paavsti bullat meenutav paberirull ja tagurlikke raamatuid,
kusjuures eeskuju oli võetud Martin Lutherist, kes omal ajal oli põletanud paavsti bulla.
Järgmisel aastal, oktoobris 1818, toimusid Jenas ülesaksamaalised üliõpilaspäevad